Put on your happy face and fake it. That's what I have to do all day long today.
Fck. Ühe lausega saab ka inimese (loe: minu) tuju nii ära rikkuda, et ma ei saa nagu üldse aru, miks keegi näeb mõnikord vaeva, et terve kõne ette valmistada. Öelgu midagi tabavat, aga lühidalt. Selline mass tuleb täna siia, näha tahan ainult kahte 19-nest. Ja kõige selle juures pean veel head nägu tegema?!?! Hate them. For making me do that.
Veri VÕIKS olla paksem kui vesi.
Wohoo - I made it!
Ehh lõpuks ( ammu oli juba aeg) saime peaaegu paika pandud meie klassi tbinkad. Kõigil on neist juba pikemat aega kopp ees olnud, nüüd siis taibati, et massil on jõud. Homme siis jälle aeroobikasse (wohoo, again), eile käisime ka, ja vahva oli. Raske ka (duh) aga mõnusalt venitades ei juhtunud lihastega midagi.
Kui unenäod on mosaiik meie läbielamistest, siis miks ma jumala eest näen inimrööve, üheteistkümnendaid sõrme ja varbaid, maeiteamidaveel unes?!?!?
Te peate sellega harjuma, et septembrikuud on väga sissekandevaesed, sest käimas on nii palju - kooli minek, kooli sisseelamine ja koolivaheajaks ettevalmistumine. Seega pean kuskilt sealt aega näpistama, et üldse midagi kirjutada jõuaks.
Ja kui veel vinguda, siis sellega peate ka arvestama, et mu sissekanded ei tule kunagi pikad, sest mul pole lihtsalt millestki kirjutada ning kui te siinkohal küsite - miks mulle üldse blogi - siis vastus on lihtne: inimesed mu ümber ei jõua mu juttu enam ära kuulata, seega pean osa siia trükkima. Varsti tuleb mulle selga veel uurimustöö ka, sinna pean higi ja pisaraid valama, et tuleks piisavalt hea. Kindlasti.
Ühesõnaga, yes, see oli üks neetult nõme sissekanne, aga et te närvilisusest minu uue sissekande puudumise pärast oma sõrmi otsast ei näksiks, siis ikka kirjutasin midagi .. sissekande laadset.
PS! Ja selle sissekande pealkirjaks võiks arvatavasti panna: Sissekanne.
Peaks vahepeal seda asja uuendama ka :)
Sain täna kuuest tunnist saagiks viis viite. Väga fun lause tuli! Homme on igatahes hea kerge koolipäev, sest kaasa peab võtma ainult kaks õpikut, ülejäänud tunnid on majandused, kehalised ja käsitööd. Varsti lähen lippan erialasse ja (what a surprise) klaverisse. Jah, ma õpin klaverit mängima. Oskan tervelt kolme nooti toksida!!! (Panin selle auks ka kolm hüüumärki kohe)
Ma ei tea, kas ma olen "eriline" (loe: imelik), et vahepeal tulevad kujutluspildid minevikust, rohelusest, sellest mõnusast kodust, mis mul oli. Praegu tulin sellisele avastusele, et see maja ja linn kus ma praegu elan on ainult mingisugune vahe-etapp mu elus, mitte midagi tähtsat, aga siin on väga hea keskkond mu arengule, üleminekule. Lihtsalt, südames on valus, kui vägisi tulevad silme ette see ilus-ilus-ilus kastanipuu, mis mu akna all igal suvel oma täies roherüüs oli, kiikumised, laulmised, jooksmised, kuidas sai marju ja õunu ja porgandeid põllult söödud, sibulaid rohitud, murul hundiratast lastud, paljajalu ringi patserdatud.. It takes me back..
And into the future. Everything has to change. Ma olen sellega juba leppinud, unistused on nüüd teised.
Lõpuks võtan kätte, ja teen selle sissekande ära, mida mul pole olnud nädal aega mahti teha! Mitte, et mul midagi öelda oleks, vaid et pole olnud aega kirjutada. Okay, I'm rambling!
Et ühesõnaga, tüürin (nii palju, kui praeguse seisuga saab öelda) ka sellel aastal viite poole, kuigi ma loodan, et see kellelegi üllatusena ei tulnud. Tegin endaga kokkuleppe, et Ellerisse sissesaamiseks pean ennast kätte võtma ja kuna isiklik viiul on soetatud, ka sissemängitud, klaveritunnid paika pandud; võtan käsile muusikaajaloo, et mitte endast täiesti idioodi muljet jätta. Igal nädalavahetusel üks teema, mille kohta kirjutan oma märkmikusse ja loen lisa. Mis sest, et olen selle kõik õppinud, võiks meeles ka püsida siis midagi. Näiteks alustan kõikidest ajastutest, detailselt, siis heliloojad (tähtsamad, eriline tähelepanu viiuldajatele) ja nii edasi. Eesti muusika, blabla, 21. sajand.
Wish me luck, and oh, öelge mulle igausugeid filminimesid, mida te arvate et ma olen näinud ja unustanud oma 'elus-ära-vaadatud-filmide-nimekirja' lisada, praegu on mul olemas 253 filmi (arvestan ainult neid, mida vaatasin otsast lõpuni ja mille nimesid täpselt tean ka).
Kas te ikka teate, et kui see septembrikuu läbi saab, on mul juba aasta otsa blogitud!
Täna teen halvaa kooki, retsepti võtsin Buduaarist, kui üles leiate, võite vaadata sealt, millega ma hakkama saan. Loodetavasti saan ikka hakkama.
Õpetaja mainis ühte huvitavat fakti - et kaktused pidavat arvutikiirgusega paremini kasvama, nüüd katsetan siis järgi, tõin kogu oma kogu kõrvaltoast oma lauale, kassiohust hoolimata. Mu kiisule nimelt meeldib okkaid närida. See eksemplar, mis mul pikemat aega juba aknalaual on vohanud, on .. vohanud tublisti.
Kaks (ja paar lehekülge peale) raamatut on mul kohustuslikkude nimekirjast loetud. Üks neist ,,Kalevipoeg" ja teine ,,Eilset pole olemas" - tüütu noorsooromaan. Tunnen, nagu oleksin mingisugune keskealine juba, kunas mulle need ei meeldi. Nii tüütud ja ühesugused lihtsalt. Blöah.
Olen tublisti ka oma Tetrise-kätt parandanud. Arvutiga koos on nii koom mängida, you should try it. AND I'm still waiting for that letter you promised to write.
Homme on juba reede ja esimene nädal piina saab läbi. Tegelikult polegi see kool nii hull, kui arvatakse. Kõige nõmedam on õpikute pakendamine, aga seda on aastas vaid korra, võibolla teisel poolaastal ka mõni teine osa tuleb kinni teipida.
Täna oli meil diagnoosetteütlus, ja MISKI ütleb mulle, et mul läks hästi? Siis sain veel oma pilli kätte, täitsa oma pilli! Isikliku, ostetud ja puha! Tead, mul tuleb kohe tahtmine seda veel korra kiigata, lihtsalt, lõbu pärast!
Head tulevast reedet, kõik kooliskäijad!!
Kool on ametlikult alanud. Käisin kohe kahel aktusel, üks "parem" kui teine. Ja homme saan võibolla oma isikliku pilligi kätte =) Täna vaid tutvusin sellega, kergelt. Muidu on päev.. sündmusetult kulgenud, kui inimeste reaktsiooni mu punasele peavärvile välja arvata. Enamus (loe:kõik, mis näkku juleti öelda) olid positiivsed ikka.
Lähen harjutan oma kätt "Lode Runner"-is. (neelatab)
(Ma ei leidnud ühtegi pilti)
