28.august

Lõpuks koostati ka tunniplaanid, meie oma leidsin täna üles. Ja ma ütlen, et mulle ei meeldinud see mitte üks teps. Kolmapäeviti on ikka kaheksa tundi. Esmaspäeval 6, teisip 7, neljap 6 ja reedeti 7. Ei saa üldse aru, miks ei võiks siis juba iga päev olla 7 tundi, miks panna ühele kaheksa!!??! KAHEKSA! Ma elasin selle eelmisel aastal kuidagimoodi veel üle, aga nüüd.. Kehaline on ka muidugi sinna otsa topitud. Jee, olen seitse tundi puidu peal istunud, nüüd võiks näiteks viite kilomeetrit joosta! Kuidas oleks?

Ei, tegelikult, väga viis. Vähemalt inglise keelt on neli korda nädalas. Ainuke (mitte tegelikult) muutus, mille üle õnnelik olen. Klassikoosseisus on meil 21 õpilast (veel) ja nüüd ma siis lõpetan oma koolisissekande. Pinaliga olen ka rahul.

26.august

Jälle mina siin, ütlen vaid ühte:

GO TO THE ZOO!

23.august

Neil ei vea, kes peavad homme kooli minema, minul veab, sest ülehomme läheme hoopis loomaaeda. Me täna koristame, saime "garderoobi" üles majapidamistuppa, nüüd toal hoopis teine mekk. Lolz.

Ja nüüd ma lähengi tolmuga võitlusesse. Wish me luck.

22.august

Sattusin nägema filmi ,,Sünnipäevatüdruk", mida juba eile õhtul tahtsin vaadata, aga kaks ühe vastu läks kanalivahetuseks. Ühesõnaga, Nicole Kidman tõestas ennast jälle, et kuuluda ühe mu lemmiknäitlejannade sekka. Lugu oli mehest, kes oli "tavaline", massitoodang. Tellis endale Venemaalt pruudi, kes osutus umbkeelseks ja kelle ta tahtis tagasi saata, enne aga jõudis Nadia enda voodioskustega ennast sinna võrgutada. Siis tuli tal "sünnipäev" ja kohale ilmusid kaks "sõpra", (seda tuleb ette kujutada, nagu ma räägiks :) ) kes "tulid peole" ja lõppes asi rahanõudmisega. Mees varastas pangast, kus ta töötas, ja arvas et päästis sellega oma naisukese, kes tegelikult oli osa suurest plaanist. Aaah, mis mõttega ma teile sellest kirjutan, vaadake ise, duh!

Stewie, meet Stewie - nice to meet you! Nice outfit. 

21.august

Sattusin Silveri peale täna hommikul ja tuli mingi imelik film ,,Deep Water" or smth, mis lõppes sellega, et peategelane oli lihtsalt hull. Tavaliselt kui nad filmis midagi väga segi keeravad, siis on alati keegi hull ja on kõike ette kujutanud, sest nad ise ka ei suuda välja mõelda, kuidas see kõik lahenenud oleks. Ja zombide või lihtsalt mingi epideemiaga on samamoodi, alati sõidetakse kuskile, "kus on sõjavägi ja terved inimesed", sest ega tegelikult me ei tea ju, mida me teeks, kui kõik inimesed ära sureksid.

Jah, ma mõtlen sellele tihti, mis siis saaks, sest minu kõige esimeses blogi-sissekandes oli mu hirmudenimekirjas number ühe taga maailmalõpp. Unes pole üldse lahe midagi sellist näha. Mitu korda. Täiendan seda nimekirja veelgi -

mingi number. Karud - jääkarud, pruunkarud, grislikarud, whatever.

* kohtumine lõvide/gepardite/puumade/tiigrite/leoparditega metsikus looduses.

* pluss krokodillid, alligaatorid, ninasarvikud, HAID, need rõvedad lambikesega kalad, mis multikates on ja ühesõnaga enamjaolt kõik ründamiseks võimelised loomad :)

Minu foobiad (tärniga *-**** tähistatud nende tugevus):

** Agliofoobia - hirm valu ees

***Atomosfoobia - hirm tuumaplahvatuse ees

*Dentofoobia - hirm hambaarstide ees

***Düstühhifoobia - hirm õnnetuste ees

**Entomofoobia - hirm putukate ees (btw, ükspäev jalutas mu peas kõrvahark.)

****Helmintofoobia - hirm vaklade kihamise ees

*Homihlofoobia - hirm udu ees (see on lihtsalt nii kahtlane, aga sellesse julgen minna küll, mitte küll üksi..)

*Kemofoobia - hirm kemikaalide või nendega töötamise ees (yes, I know, I hate chemistry)

***Lilapsofoobia - hirm keeristormide ees

**Skoletsifoobia - hirm vaklade ees

*Taurofoobia - hirm härgade, pullide ees.

LINK

So long and thank you for the fish!

19.august

Mu kass tuli hommikul üheksa paiku tuppa, ja on siiamaani (kella viieni) ainult maganud ka. Vahepeal tegi ta seda lihtsalt teisel korrusel. 

Täna pole midagi erilist juhtunud, varsti läheme loomaaeda, vähem kui nädala pärast juba. Ja kas ma olen siia juba kirjutada jõudnud, et värvisin pea ära??

Ma värvisin pea ära. Ja varsti peaks seda konkreetset värvi juba uuendama. Ma arvan, et enne kooli minekut, siis on ka mille "nimel", varsti peakski tunniplaan üles pandama. 

Tegin arvutile formati eile (loe: T tegi ja mina vaatasin pealt ja õpetasin). Peaks ühe kohustusliku raamatu ka veel läbi lugema, before I'm going back to school.

Nhjaa.

17.august

Today is my mom's birthday :) Nice.

Koristan siin üksi, eile oli üks sugulane külas ja sai magusat süüa ja ei pidanud koristama, aga nüüd sajab vihma ja kohe võtan tolmuimeja kätte ja hakkan pihta. Kohe. Kell 12 nt.

Paha on olla.

13.august

Hmm, I should write something down. Well, the thing is, my day was freaking boring. But you should totally watch this - mitte nõrganärvilistele! 

LINK

And I have nothing else to add. She was back on the ice a month after that. 

11.august_2

Tuli üks vana asi meelde - oma igava päeva kirjeldamise asemel kasutan oma kujutlusvõimet ja kirjutan oma päevast nii, kuidas see oleks võinud olla. Mis sest, et päev alles algas.

Ärkasin hommikul natuke enne seitset ja läksin tegin ühe jooksutiiru. Kui jõudsin metsa, nägin natuke eemal suurt põtra. Ehmatasin nii ära, et jooksin rajalt kõrvale. Kui olin kuskil 10 minutit lootusetult võsaga võidelnud, jõudis mulle ehmatusega kohale, et olen eksinud. Ma ei tea, kui kaua ma seal "seiklesin", kuid kuidagi jõudsin suure tee äärde, mida pidi edasi kõndisin. Ei tea, kuhu poole, aga vähemalt ei luusinud mööda metsa. Kaugelt vaatasin, keegi jalutab mulle vastu. Lähemale jõudes nägin, et see oli keegi vanem naine. Too vedas veel söögimaterjali seljas, otsustasin teda aidata. Hakkasin koos temaga just tuldud suunas sammuma, küsisin ka krapsakalt eidekeselt, kuhu ma olen sattunud aga ta ei tahtnud minuga eriti vestelda. Jõudsime siis ta maja juurde, mis oli päris korras veel, ja kus ootas meid tema taat. Temaga leppisime kokku, et ta viib mind linna poole. Sõitsime veerand tundi, enne kui Tartusse jõudsime. Vot kuhu ma olin kõndinud. Lasi mind autost maha ja eks ma hakkasin pead murdma, kuidas koju saada. Hääletada ma ei julgenud, raha mul kaasas polnud, telefoni ammugi mitte. Seadsin sammud oma õe kodu poole, eks sealt saab ikka abi. Kui jõudsin sinna maja juurde, kus ta elab, sain veel vaevu turvauksest sisse, kuigi mind eriti ei tahetud lubada. Koputasin uksele ja vastu tuli võhivõõras. Küsisin, kas teate kus H on? Vastus oli eitav ja nii ma siis istusin seal trepi peal, pea põlvede vahel ja mõtted negatiivsed, kuni kõrvalkorterist tuli minuvanune tüdruk välja ja pakkus mulle...

Inspiratsioon sai otsa.

11.august

Sain hommikul 6:50 üles ja läksin jooksma. Paar kilomeetrit tuli ikka. Ja tuppa jõudes õgisin kohe jäätist, eksole. Hmmm. Täna võiks linna minna, poed läbi vaadata. Raha on veel näpuotsaga.. Mh.

9.august

Täitsa lõpp, varsti saab suvi läbi juuu. Mu käed on võrkpallist ära mängitud, nägu päikese poolt punaseks kõrvetatud ja grill-lihast aasta jagu isu täis. Ehh, käisime Peipsi ääres. R ja ta vend pidasid sünnipäeva. Sain veesuuskadega sõitmise ära proovitud (loe: ei saanud püstigi). Muidu oli tore jah, ainult need tujukeste kõikumised olid hirmus tüütud. Kanuuga sõitsime ja oma aerutamisoskuselt sain ka rooste maha raputatud. Nüüd siin trükkides ongi käed kohe valusad. Ja selline tunne tekib, et prille on vaja varsti :( Eks ma teadsin, et kunagi ma need saan, aga ma ei uskunud et juba.. Homme saab koristada - lähen homset ootama.

6.august

Äääääää mul on hullult sitt tuju, sest sain midagi häirivat teada, homme lähen kodust ära pühapäevani, varsti hakkab kool ja täna tegin hiinlast jälle terve päev. I'm such a no-life-er.

Homme lähen vanaema juurde veel viimaseid marju korjama, et külma panna. See aasta minu lemmikuid, vaarikaid, ei saanudki, aga see-eest on meil mustikaid, maasikaid, varsti ka must-, punasõstraid ja loodetavasti ka tikreid. Hmm, ühel aastal olid ploomid ka. Need olid nii veidrad, aga imelikult head ka. Ja muidugi külmutame veel liha ka. Kümme tükki.

Täna tegime ühe suure töö ka ära - ostsime mu kooliasjad kokku. Panen pildi ka oma selle aasta päevikust, mis mulle tegelikult judinaid tekitab. Jaa Kaubahallis on selline propaganda, et kõik, kellel on tunnistusel viied, tuleb koos õpilaspileti ja tunnistusega sinna minna ja kõik kooliasjad on -25%, me (loe: mina) unustasime muidugi tähtsad paberid koju. Selle eest käisime postkontoris ja sain oma kolm pakki kätte (jee). Kodus tegin lahti ja ootasin ilusaid (ja minu tulevasi sise-) jalanõusid, aga olid hoopis mingisugused veidrad jalavarjud. Mhhh. 

Kuigi ma pole kunagi mingite mineraalvete või lihtsalt poest müüdavate maitsetega veede vänn, siis täna januga ikka ostsin ja tuleb tunnistada, see Aura tikrimaitseline asjandus oli jumala mõnus.

2. august !!!

Eile jäi sissekanne tegemata, jõudsin pärast võimast esinemist laagrist tulles ainult ,,Titanicut" vaadata ja kella 12 paiku sai voodisse mindud. Suvekool läks täiega asja ette :) Nii hea, tahaks juba järgmist aastat!! 

Oki, alustame algusest. Kui sinna jõudsime, nägime juba mitmeid tuttavaid nägusid ja valisime endale toa, heh, mis osutus täpselt samaks mis see oli eelmisel aastal (meeldetuletus iseendale - VÄLDI 52.!). Esimesel päeval oli meil kerge orkestriproov, natuke saime varbaid vette kasta. Juhtusid olema üllatavalt kerged lood, aga iseenesest väga lahedad. Dirigeeris meid lausa kolm erinevat dirigenti, üks neist soomlane (ta oli ka eelmisel aastal). Õhtu kulges suhteliselt sündmustevaeselt, kahe ajal saime magama. Teisipäeval oli rebaste ristimine, seekord sain mina ka "käe valgeks", ehk sain endale sellise maheda ülesande neil näod ära mäkerdada :) Juhtisime nad kujuteldavast rajast läbi, siis said kutsikad desserti - vettinud kummikomme ja edasi juba munavõrkpalli mängima (tooreste munadega). Seejärel panid nad ennast jalanõusuuruse järgi ritta ja lugesid ette oma tõotuse. See aasta oli päris põnev üritus, kuigi pidin poole peal ära minema. Öösel jäime jälle kuskil kolmveerand kaks magama. Oli vaikne õhtu. 

Ohh.. kolmapäeval oli mingi kontsert kirikus, mille eelnevate aastate kogemustele mõeldes seekord vahele jätsime. Nagu ka tantsuõhtu, mille jaoks meil liiga palju tegemist oli - pidime neljapäeval kirikus duona esinema. Harjutasime oma Mazas lugu. Neljapäev jõudiski kätte, vanemad sõitsid mul ka kohale ja esinesime ära. Kenasti läks, ise olen vähemalt rahul. Siis reedel, viimasel õhtul, oli meil nii palju sebimist, et alles veerand viie paiku panime oma pead padjale. Õhtul oli lõpupidu ka toimunud, kus paljud näitasid oma oskusi (ja tegin niisama pulli) vabal laval ja saime tunnistused, mida mul nüüd peaks kuskil kapis-karbis juba kuus (!) olema. Ega see pole veel midagi, meie veteran, kes oli ikka üle kümne aasta meid täiendanud, läks tänavu erru. Oli kontsertmeister ja näitas eeskuju. 

Tore oli. (pilti pole :( )