Ma teen täna sissekande ära, ärge minult homme seda oodake. Ma olen antiesimeneaprill. Ma eriti ei taha kooligi minna, ja et meil esimene tund kohe kontrolltöö on, teeb selle asja veel keerulisemaks. Ma ei tea, lihtsalt.. kes sellise lollaka asja välja mõtles? Sama hästi teeme 1.märtsi - kõik peavad päev läbi kätel kõndima.
Ma vihkan seda suhteliselt selle pärast ka, et mina jään alati uskuma ju.
(PS see oli väike vihje, et ärge mulle tehke nalja. Palun?)
Aa, ja see luuletus, mille kirjutada lubasin:
Bläbläblää
Contra
Ma õhtul lähen Sulle küla pääle
sääl tuleb koer ja haugub minu pääle
kuid mina siiski mõtlen Sinu pääle
Su pääle millel juuksed kasvand pääle
Su pääle mõtlen ennast Sinu pääle
ja hääletan kui jõuan maantee pääle
üks auto peatub ja võtabki mu pääle
noor daam nii aastaid kakskend viis ja pääle
mul hõikab - noormees lääme Otepääle
ma hetkeks veel vaid mõtlen sinu pääle
kuid heitnud veel kord pilgu TEMA pääle
teen ukse lahti öeldes olgu pääle
veel aega raisata võiks selle jutu pääle
kuid parem teeksin lõpu bläbläblääle
Igasugused viktoriinid ja Kängurud seljataga, saan lõpuks esimesest neljanda veerandi koolinädalast puhata. Võibolla saan täna isegi malet harjutada, sest meile tulevad ju külalised. Loomulikult on ideaalne, selline suvine grillimise ilm lausa :)
Mõned unenäod võiksid ikka täide ka minna. Nägin, et sain üksi istuma lõpuks!! (mis on mu salasoov juba pikemat aega olnud)(ma ei tea muidu, kas siia käib ka punkt aga ma hea meelega selle ikkagi paneks, sest äkki ei saa keegi muidu aru, mis teemaga ma edasi lähen) PUNKT.
Loen Dagmari ja Eppi raamatut ,,Meestest, lihtsalt". Niisama mainiks. Et te teaks, mida ma läbi elan (smaili).
Okei, ma ametlikult ütlen unenägudest ära. Täna hommikul ärkasin, ja kontrollisin, kas ikka olen elus. Nägin unes, et tulin mingisuguselt relvaloengult koju (uhke klaasist maja oli meil siis) ja politsei ütles otse: me ei hakka keerutama, su pere ja tuttavad on tapetud. Ok, davai, me siis lähme (ja ulatasid mulle nimekirja, linnukestega olid märgitud ellujääjad [ehk kaks mu sõbrantsi]). Ma nutsin ja karjusin, et oodake, ta tuleb ju tagasi - mind tapma onju, ja üritasin teha videokõne ühele "ellujäänule", aga ta blokkis mind, tegi näo, et ta ei saa aru, mida ma ajan, naeris seal, ja siis ma nägin vilksamisi, et garderoobi liuguks libises kinni. Lõpetasin kõne ja vaatasin hoolikalt, krigisedes nihkus lahti, mina panin karjudes trepist alla, lükkasin tagaukse pärani ja sinna ma läksin, hetk hiljem helises äratus (kes teab, siis mu äratushelin on The Nightmare Before Christmas-i soundtrackilt ,,Jack's Obsesson", tüütu.).
Ja ma otsustasin - ma kas suren mõne mõrvari käe läbi, või maailmalõpu korral süüakse mind zombide poolt või kukub mulle midagi lihtsalt peale. Minusugune oskab igas olukorras endale viga teha.
Positiivne on see, et esimene viimase veerandi nädal saab homme läbi ja minul on ainult üks inglise keele tund ja siis paar võistlust võita :)
Wow, ma olen õnnelik, kui see lumerohke, kuid mittekevadine märts lõpuks läbi saaks. Ajab kassid lolliks ja minu ka. Vaatasime pühapäeval filmi ,,I Am Legend", mis mulle tundub, nagu oleks valesti kirjutatud. Ma ei saa üle - I am a legend on ju ka.. õigem veel. .......
Iseenesest oli mõte hea ja teostus liiga Ameerikalik, aga anywho, ma kardan nii või naa maailmalõppu, seega minu suutis ära hirmutada.
Öäkk
Homme peavad paljud noored ja enam mitte nii noored inimesed seadma oma sammud jälle kas kooli või siis tööle (ma mõtlen neid, kes pühapäeval ei tööta). Tegelikult eriline tujutõstja see mõte küll pole, aga mul on vähemalt hea mõelda, et hakkabki viimane veerand ja kui need kümme nädalat korralikult ära kannatada, saab tervenisti kolm kuud kodus, jalad seinal, vedeleda (loe: lähen laagrisse ja võimaluse korral ka malevasse ja käin tööl). Ainuke sündmus, mille pärast võiks närveerida, on eksamid muusikakoolis. Ma südames muidugi tahan viite saada, aga sõrmed eriti südant ei kuula mul.
(Issand kui naljakas on vaadata - kassil on käpad lumivalged, aga pea on almost pruun).
Olen selle pärast ka õnnelik, et esimest korda lõhnab kevade järele ( I know, typical talk, right). Ma lähen nüüd filmile ja pitsale, aga hiljem kui jõuan, siis kirjutan siia ühe Contra luuletuse ümber, mille oma kirjanduse õpikust eile õhtul hilja, kui magada ei saanud, leidsin.
:)
Beibi, jee. Regina Spektoril uus album tulekul :)
Teen nimekirja (tegelikult oli see kellegi teise idee) nendest filmidest, mida näinud olen ÜLDSE nagu terve elu jooksul, põhimõtteliselt. Praegu on 199 filmi. Whoohoo, aga ainult kaks päeva olen mõelnud ka. Filmiveeb muidugi aitas, sest kõik filmid lihtsalt ei tulegi meelde.
Aah, ükspäev siin vaatasime sellist jubedat filmi nagu "The Ruins" ehk siis "Varemeid". Ja ma ei ütle teile ära, kes/mis neid seal tapab, aga suhteliselt rõvää on. Ja suurt midagi uut ei olegi siin päikese all.
13 ja reede. What a blessing to a clumsy me. Terve Eesti kohta mingist 300-st 30. kohale tulla inglise keeles on ikka auasi, kui punkte oli ka 28/30.
Jess, varsti saab ametlikult see neetud päev läbi (mitte et mul midagi 13.reede vastu oleks, aga asi on selles, et on veerandi viimane on ju veel). Õpetajal õnnestus vana asi jälle üles kaevata (mis vana asi, tegelikult alles eile sain ju tagarääkimisest teada tegelikult) ja ütles mu vastuse peale küsimuse kohta kas tahan tunnistust klassis või aulast ja millele ma vastasin et ikka klassis, et MINUSUGUSEL peaks olema parem suhtumine. I have been labeled. On olemas veel MINUSUGUSEID????
Faking piidrikari on meil koolis - selle pärast, et veerandi viimasel päeval (13. reedel) ei lähe mingile kuradi lauluvõistlusele ühele plikale viiulit laulu taustaks mängima, siis on minust saanud rahvavaenlane number 1. Mina pean ju koolilt kõike saama, ise midagi koolile ei anna. Ei noh, ega see, et mul kõik viied on, olümpiaadidel käin, eeskujulikult käitun ei tähenda ju midagi. Omast vabast ajast käin muusikakoolis, enda raha eest ja nüüd pean siis nende teenistuses olema. Saan sealt põrguaugust reedel kell kolmveerand üks minema ja ei kavatsegi midagi kuskil mängida, see pole minu kohustus!!!!!!!!!
Piidrid, ma kordan.
MUL ON KÕIK VIIIIED TUNNISTUSEL!!!!!
I'm teh man! (ok, girl, but you know what I mean, right).
Eile vaatasime filmi ,,The Boy In The Striped Pyjamas" mis rääkis ühest natsi-aegsest perekonnast, ja et teie aega säästa, siis ütlen igatahes et SPOILER ALERT see poiss lõpetab gaasikambris. Kurb. Aga mind on alati huvitanud ka see natside ja juutide teema. Väga julm ja rahutu aeg, aga millegi pärast mind kohe tõmbab. Küüditamisega on samamoodi.
Kahtlane...
Kõigepealt - kõikidele naistele soovin ilusat naistepäeva, sealhulgas ka siis iseendale, sest keegi teine seda mulle ei ole täna soovinud. Hmm, I wonder why? Tulin suhteliselt just Tartust, kuhu ei plaaninud muidu ööseks jääda, aga vähemalt sain jälle rääkida ja õppisin malet mängima ja naersin koos teistega kinos õuduka peale. Üks ülipikk nädal veel koolis, ja off I go-to Nothing To Do Land.
Ma lähen otsin interneti-male üles ja lasen arvutil endale pähe teha.
Homme lähen Tartusse. Üksi. Sest keegi hüppas ju alt ära. Ega mina minemata ei jäta. Jee. Kino.Jee. Popkorn. Öäh, kodus tegin ka täna popkorni ja soolasin rämedalt üle.
Täna oli meil kolm matemaatikat, milled ma edukalt üle elasin. Nüüd kuulan hästi kõvasti muusikat ja naudin seda tunnet, et varsti tuleb vaheaeg ja siis üleüldse hakkab neljas veerand ja noh, naudin seda tunnet, sest ma tean - niipea kui kell kukub viimasest tunnist meid vabaks, pole mul sittagi teha. SITTAGI. Vau, ma ropendan internetis. I really am moving up in the world. Missugust jama ma vaatama võiks minna: ,,Yes man"-i või "He's just not that into you"??? Ma ei tea. :)
Kolmapäev on palgapäev, kes küll seda ei tea. Ja seda ka kes ei tea, et meil matemaatika-füüsika eksam on see aasta ning nendes ainetes on mul ainukesena ohtlikud viied, st napilt viied siis. Reedel kusjuures on meil ainult neli mata tundi. Järjest.
Täna oli esinemine, jee, mul läks hästii. Kuigi osasid poognaid oleksin paremini võinud teha. Huuh. Ma suvalt kirjutan siia, kuigi tean, et peaks korralikult ja vist lähen ära magama, hiline on juba. Pool kümme (!!!). Ma ei tea, siin mul näitab et postitasin kuskil hommikupoole raudselt. Arvestage sellest ajast mingi 14 tundi maha. Siis saate õige aja :)
Eesmärk täidetud: olen haige. Võibolla pärast metsikut ööd metsas, telgis, peabki kotitäis kasutatud salvrätte kõrval, pea tatti täis ja isu kadunud olema. Vähemalt saaksin kehalisest ära.
Alguses oli isegi lõbus, kui veel varbaid tundsin. Ja kui meile küülik anti ning me sellest midagi puljongi-taolist tegime, siis oli kõht ka täis, ainult nagu juba mainisin - varbad kippusid ära murduma. Nüüd käis minu juures haigete ingel ja tõi mulle ninatilku ja tahvli šoksi. God, nii harjumatu, pole ammu enam nii haige olnud.
