Thursday, August 4, 2011

4. august


Nii. We had a good run, peaaegu et kolm aastat. Aga postitusi vähe ja lugejaid veel vähem, niiet jätan blogi kui sellise siia virtuaalmaailma eksisteerima, et kasvõi ise kunagi nostalgitseda, aga see on ametlikult viimane sissekanne. So long and thanks for all the fish!

Saturday, April 2, 2011

2.aprill










Ilusaid pilte teile netiavarustest (loe: Googlest ja mujalt ka).

Saturday, February 26, 2011

26.veebruar


Möödus vabariigi aastapäev ja nüüd on aeg olla haige. Vähemalt minu puhul. Fcuking nohu, palavik ja see rõve olek, kus und pole aga üleval ka ei suuda olla. Õnneks pole mingeid imelikke unenägusid vahepeal näinud. Ja 23. veebruaril sai ka üks väike esinemine Vanemuises tehtud Sümfiga. Peaks meeleheitlikult harjutama, aga parem on tervist veidike säästa, enne kui jälle tööle peab hakkama. Liigne arvuti taga istumine (loe: Youtube-is istumine) ei tee ka tervisele head. Aga pole probleemi, sest mul tervist hetkel eriti pole kah. Kas ma ainult sellest jahungi, et haige olen? What? No!
Paar põnnnevat linki
10 creepy places in America
10 most haunted cities (in the USA)
10 mysteries
A Voice in The Attic

uuUUUuUUUUuuuuuuUUuUUuUUuuuUUuuuuUuuuuUUUUUuuuuuuuuu
(Ja Waverly Hills on mulle kõige südamelähedasem, seal tahan kunagi ära ka käia, enne kui see ära lammutatakse)

Monday, February 14, 2011

15. veebruar

Ma näen unes, kuidas istun palkidest kokkuklopsitud koolimajas, üritades solfitundi pidada, samal ajal on majas laiali vangid, kes mängivad meiega peitust. Vahepeal kiikan teise klassi, et kontrollida, kas mu ema on veel elus, kuna tal on surmahaigus.

Veel hirmsam on olla hauarüüstaja, avastada väikse saksa tüdruku kirst ning hakata arvama, kuidas ta surra võis. Kui minu kaaskond mu peale pilgu heidab, karjatavad nad justkui ühest suust ning kui selja taha vaatan, avastan sealt ühe mind kummitavatest vaimudest. Ärgates panen tule põlema, sest ilma tuleta ei suuda silmi sulgeda. Magasin poole kaheteistkümnest kaheksani, lülitasin telefoni uuesti välja ning tunni aja pärast on silmad jälle lahti.

Või noh, kõnnid keset tänavat ning su ees ripub nöör alla. Milleks? Kohe saad teada milleks. Sinu poole tormab vihane karu ning nöör on seal selleks, et sa saaksid seda mööda üles ronida ning hoiduda surmast. Vähemalt nii kaua, kuni üles ärkad.

Samuti pole eriti meeldiv, kui oled kodus, ronid lihtsameelselt mullahunniku otsa, vaatad lumist lagendikku enda kõrval, kuhu äkitselt ilmub hullunud karu, kelle suurim soov olen mina hommikusöögiks. What's with all the bears???

Elu on ju tegelikult päris lihtne, käia koolis, anda endast parim, sellega peaks asi korras olema. Miks ma ei kujuta ennast täiskasvanuna ette, miks iga kord, kui unistan, tuleb hirm, et jään homme bussi alla/mulle kukub lennuk pähe/murran kaela/et mul on ajuvähk/kellegi kuul tabab mind kogemata gängide tulevahetuses/libisen duši all ning mu selgroog raksatab pooleks/mu pimesool lõhkeb keset tänavat ning keegi ei aita mind/metsast tuleb karu ning rebib mu lõhki/buss (või rong või auto) sõidab teelt välja (või teise bussi või rongi või autoga kokku)? Just a simple question.

Tuesday, February 8, 2011

8.veebruar


Kindlasti imestate, kuidas ma ühel teisipäevasel päeval netti saan, aga tada! Tegelikult tahtsin vinguda, et elu on raske ja kui midagi huvitavat tulebki ette, siis alati kõik korraga. Pole mitu nädalat koju jõudnud, aga see ei heiduta mind. Peabki ennast võõrandama (eks?). Eelmise laupäeva ja pühapäeva pärastlõuna veetsin koolimajas harjutades, seekord põrutan Tallinnasse, järgmine kord on (loodetavasti) pisike sõprade õhtu Tartus. Igatahes, kui igal õhtul on tasuta imelised kontserdid ja kooli nagu õieti ei ole, siis on vahel väga mõnus lõdvaks lasta. Varsti tõttangi jälle Ülikooli aulasse, et sõpruskoolide ansambleid kuulata :) Life is wonderful at last!!!
Ja pildi valisin meie tegeliku ilma kiuste ilusast talvest!

Friday, January 28, 2011

28. jaanuar






Minu viimasest sissekandest on möödunud... veidi aega. Aga - me ei lase ennast heidutada ning we're gonna pick it up again. Nonii - paari kuuga läksid mööda jõulud, pidasime maha aastavahetuse ning minu 17. sünnipäeva. Elleri kooli esimene semester on samuti läbitud, pealegi üsna edukalt. Paremini, kui ootasin (sest ma ei teadnud mida oodata). Mõned uued laulud on mu playlisti tekkinud, leidsin uusi sõpru, viiulimäng on ka arenenud. Millest ma üldse alustan? Ehk sellest, kuidas mul on Tartus üks tüütu naaber, kes oma klähvitsaga õhtuti üheteistkümne aeg minu akna all lund kühveldab ning ma peaaegu et esimest korda elus olin see inimene, kes talle midagi selle kohta ütles. Ületasin ennast mingis mõttes. Ma pole selline, kes kära tõstab, kui peab poes kellegi järel ootama või kui bussis mind keegi istuma ei lase või kui naabritel suviti lõkkepeod liiga kaua kestavad, sest milleks oma närvirakke kulutada? Aga kuna praegu on mul neid katastroofiliselt vähe järele jäänud, siis tahtsin mõned ikka tulevikuks varuda. Ei tea ju, mis mind veel sellel kevadelgi ees ootamas on.
Disillusion - Hole We Are In, soovitan. Päriselt. Mulle soovitati ja nüüd mina omakorda soovitan raamatut "Enderi mäng". Ise pole selle paari päevaga veel lõpuni jõudnud lugeda, aga paarsada esimest lehekülge on päris kaasahaaravad.
Ja olen sattunud nende inimeste hulka, kes televusserit ei vaata (esiteks - 5 päeva nädalas pole see mulle kättesaadav, teiseks ei tule sealt nädalavahetuseti niikuinii midagi). Filme pole jõudnud ka vaadata (vähemalt mitte üksi olles), kuigi üks selline nii-nõme-et-isegi-naljakas film on küll avastatud, mida kõik viimasel ajal fännavad. Eks te tea isegi - "The Room".CLICK ME (and write a book about it)
Ehh, küsige, kui midagi teada tahate, ma pole ju selline msn-i, teleka, telefoni tüüpi. Et... mõelge ise välja, kuidas minuga kontakti saate :)

Friday, November 19, 2010

19.november

Läheneva detsembrikuu ja G sünnipäeva puhul (ja minu oskamatusest netiavarustest midagi sobivat leida) teen copy-pastet sellisest geniaalsest lehest nagu seda on Ekspress ja noh, mulle üldse meeldib teha selliseid küsitlusi :)
Milline lugu...

...on parim hommikune ärataja?
Haah, Lipps Inc - "Funky Town". Ärkan naeratusega.

...on parim duši all kaasalaulmiseks?
This is easy - Regina Spektori "Rejazz".

...toob sulle pisara silma?
Ruja "Eesti muld ja Eesti süda". Ei ole kahtlustki. Alati.

Milline on parim plaat, mille just avastasid?
Lissie - Catching a Tiger

Milline lugu võiks kõlada su matustel?
Kuna selle looga sätin ennast alati kas linna või kuskile kaugele minekuks valmis, siis Boston - "More Than A Feeling". Või siis kuna ma eelmises elus Titanicu peal olin, siis ehk ka "Nearer, My God, to Thee".

...on parim, mis kellelegi teisele ei meeldi?
Koer - "Te olete värdjad"!

Millist lugu sa ei suuda unustada?
No Doubt - "Don't Speak". Oeh.

Millist lugu sa vihkad?
Ahh kuna neid on loendamatult, siis esimene, mis kohe kahjuks kummitama hakkab, on Katy Perry "Hot'n'Cold" või "Hot'n Cold" või "Hot n'Cold".