Tuesday, March 31, 2009

31. märts

Ma teen täna sissekande ära, ärge minult homme seda oodake. Ma olen antiesimeneaprill. Ma eriti ei taha kooligi minna, ja et meil esimene tund kohe kontrolltöö on, teeb selle asja veel keerulisemaks. Ma ei tea, lihtsalt.. kes sellise lollaka asja välja mõtles? Sama hästi teeme 1.märtsi - kõik peavad päev läbi kätel kõndima. 

Ma vihkan seda suhteliselt selle pärast ka, et mina jään alati uskuma ju.

(PS see oli väike vihje, et ärge mulle tehke nalja. Palun?)

Friday, March 27, 2009

28.märts.

Aa, ja see luuletus, mille kirjutada lubasin:

Bläbläblää

Contra

Ma õhtul lähen Sulle küla pääle

sääl tuleb koer ja haugub minu pääle

kuid mina siiski mõtlen Sinu pääle

Su pääle millel juuksed kasvand pääle

Su pääle mõtlen ennast Sinu pääle

ja hääletan kui jõuan maantee pääle

üks auto peatub ja võtabki mu pääle

noor daam nii aastaid kakskend viis ja pääle

mul hõikab - noormees lääme Otepääle

ma hetkeks veel vaid mõtlen sinu pääle

kuid heitnud veel kord pilgu TEMA pääle

teen ukse lahti öeldes olgu pääle

veel aega raisata võiks selle jutu pääle

kuid parem teeksin lõpu bläbläblääle

28.märts

Igasugused viktoriinid ja Kängurud seljataga, saan lõpuks esimesest neljanda veerandi koolinädalast puhata. Võibolla saan täna isegi malet harjutada, sest meile tulevad ju külalised. Loomulikult on ideaalne, selline suvine grillimise ilm lausa :)

Mõned unenäod võiksid ikka täide ka minna. Nägin, et sain üksi istuma lõpuks!! (mis on mu salasoov juba pikemat aega olnud)(ma ei tea muidu, kas siia käib ka punkt aga ma hea meelega selle ikkagi paneks, sest äkki ei saa keegi muidu aru, mis teemaga ma edasi lähen) PUNKT.

Loen Dagmari ja Eppi raamatut ,,Meestest, lihtsalt". Niisama mainiks. Et te teaks, mida ma läbi elan (smaili).

Thursday, March 26, 2009

26.märts

Okei, ma ametlikult ütlen unenägudest ära. Täna hommikul ärkasin, ja kontrollisin, kas ikka olen elus. Nägin unes, et tulin mingisuguselt relvaloengult koju (uhke klaasist maja oli meil siis) ja politsei ütles otse: me ei hakka keerutama, su pere ja tuttavad on tapetud. Ok, davai, me siis lähme (ja ulatasid mulle nimekirja, linnukestega olid märgitud ellujääjad [ehk kaks mu sõbrantsi]). Ma nutsin ja karjusin, et oodake, ta tuleb ju tagasi - mind tapma onju, ja üritasin teha videokõne ühele "ellujäänule", aga ta blokkis mind, tegi näo, et ta ei saa aru, mida ma ajan, naeris seal, ja siis ma nägin vilksamisi, et garderoobi liuguks libises kinni. Lõpetasin kõne ja vaatasin hoolikalt, krigisedes nihkus lahti, mina panin karjudes trepist alla, lükkasin tagaukse pärani ja sinna ma läksin, hetk hiljem helises äratus (kes teab, siis mu äratushelin on The Nightmare Before Christmas-i soundtrackilt ,,Jack's Obsesson", tüütu.).

Ja ma otsustasin - ma kas suren mõne mõrvari käe läbi, või maailmalõpu korral süüakse mind zombide poolt või kukub mulle midagi lihtsalt peale. Minusugune oskab igas olukorras endale viga teha.

Positiivne on see, et esimene viimase veerandi nädal saab homme läbi ja minul on ainult üks inglise keele tund ja siis paar võistlust võita :)

Tuesday, March 24, 2009

24.märts

Wow, ma olen õnnelik, kui see lumerohke, kuid mittekevadine märts lõpuks läbi saaks. Ajab kassid lolliks ja minu ka. Vaatasime pühapäeval filmi ,,I Am Legend", mis mulle tundub, nagu oleks valesti kirjutatud. Ma ei saa üle - I am a legend on ju ka.. õigem veel.   .......

Iseenesest oli mõte hea ja teostus liiga Ameerikalik, aga anywho, ma kardan nii või naa maailmalõppu, seega minu suutis ära hirmutada. 

Öäkk

Sunday, March 22, 2009

22.märts

Homme peavad paljud noored ja enam mitte nii noored inimesed seadma oma sammud jälle kas kooli või siis tööle (ma mõtlen neid, kes pühapäeval ei tööta). Tegelikult eriline tujutõstja see mõte küll pole, aga mul on vähemalt hea mõelda, et hakkabki viimane veerand ja kui need kümme nädalat korralikult ära kannatada, saab tervenisti kolm kuud kodus, jalad seinal, vedeleda (loe: lähen laagrisse ja võimaluse korral ka malevasse ja käin tööl). Ainuke sündmus, mille pärast võiks närveerida, on eksamid muusikakoolis. Ma südames muidugi tahan viite saada, aga sõrmed eriti südant ei kuula mul. 

(Issand kui naljakas on vaadata - kassil on käpad lumivalged, aga pea on almost pruun). 

Olen selle pärast ka õnnelik, et esimest korda lõhnab kevade järele  ( I know, typical talk, right). Ma lähen nüüd filmile ja pitsale, aga hiljem kui jõuan, siis kirjutan siia ühe Contra luuletuse ümber, mille oma kirjanduse õpikust eile õhtul hilja, kui magada ei saanud, leidsin.

:)

Friday, March 20, 2009

20.märts

Kevad?