3.veebruar

Njah, mulle ei meeldi veebruari ka lühendada tegelikult. Midagi mainisin ma ühes sissekandes jaanuari kohta.
Täna oli mul isiklik popipäev. Sellise emaga saan seda endale lubada. No mingi päikesekiir peab ju olema, kui päevade, nädalate kaupa ei saa öösiti magada, sest on kas külm või palav või on imelik olla, sest ei ole kumbki.
Eile ei teinud arvutit ka lahti mitte, tulin koju, vahetasin koolikotis asjad ära, isegi mitte ühtegi kaant avades, uni oli niisugune, et oleksin vist meie kassi kombel kasvõi mingile kivile pikali visanud ja magama jäänud. Aga loivasin alla ja ütlesin, et ma ei jõua homme kooli minna ja võtsin ühe peavalurohu ja üheksa paiku magasin nagu karu teki all.
Täna hommikul sain esimest korda voodist välja nii, et silmad polnud kinni. Päike paistis hästi ilusasti ja kuna laual oli kiri, et mine koeraga jalutama (duh, üks inimene ei saanud mu minipuhkust kasutama jätta) ja siis läksin tõesti hea meelega, nii ilus karge hommik oli kohe. Kahju ainult, et ma kohvi ei joo, muidu oleksin ühe tassi endaga kaasa võtnud.
Meil on muidu koolis selline kohvimasin, mis müntide eest annab koorekakaod ja lihtsalt kakaod ja igasuguseid mokakohvisid. Tegelikult on see täielik raha raiskamine, sest õpilased hilinevad tundi, ja kui sisse jõuavad komberdada, siis kohvitopsid käes ja mulle tundub, et nad ei saagi enne korralikult jalgu alla, kui paar kohvitassi hinge all ei ole.
Ülejäänud päeva (ehk siis pärast koeraga karglemist) veetsin teleka ees, süües tass tassi järel helbeid ja juues teed. Oh, my ideal vacation...