Oh, leelo! Muusikasaateline nädal, midagi pole kurta! Heller on minu kool. Minu jaoks. Pole ennast kunagi nii kiiresti saanud vabaks lasta uues seltskonnas. Mina, melanhoolik, psühholoogiliselt. Õpetajad noored ja julged, lahked ja abivalmid, tunde vähe, aga kõik oluline saab öeldud. Viiuliharjutamine ei tundu üldse mitte kohustusena. Vaikselt hakkab õpetaja öeldu külge jääma.. Kodus olemine on justkui puhkus, aga mõlemas linnas pole veel seda õiget tunnet, igal pool olen kui külaline. Vähemalt on seltskond hea. Ja isegi seda sõna - narrimine - on raske kirjutada, kuna kollektiiv on sellest nii kaugel. Who gets it, who doesn't. Klassikaline muusika on viimastel päevadel teemas. Ja vanaema aitamine. Sügis. Tee. Raamatud. Istumine hommikumantlis. Soojad lõunad. Naer. Noorus.
No comments:
Post a Comment