NAGU ÜKS ÕIGE PAPARATSO BLOKKIMINE KÄIB.
Tere taas! Kõik õnnelikult laagrist tagasi. Tahan nüüd natuke sellest rääkida. Mnoh, kirjutada. Alguses, nagu ikka kipub olema, ei saanud vedama ega pärast pidama. Esimene päev möödus sündmustevaeselt, võib öelda ka igavalt. Esmaspäeval oli rebaste etteaste, kus tänavu said osavõtjad kõvasti vatti. Või siis vett ja kala ja maitsestatud kummikomme. :) Teisipäevasele kontserdile ei jõudnud, aga sõprade õhtul sain paljude nimed teada. Kolmapäeval oli supervinge viiuliduo ööklubis Pardon, kus pühendati laul ka meie enda viiuliõpetajale (minu puhul küll endisele õpetajale, sest lähen ju ära Tartusse). Ta oli solisti esimene õpetaja. Oeh. Neljapäeval mängisime kirikus Pachelbeli Kaanonit ja siis Haydni lühikesi lugusid ja lõpuks M-i ja tema õe A-ga kaks ansamblit. Väsitav, much? Õhtul saime varakult magama, kahe aeg kõigest. Erinevalt kolmapäeval, kui direktor ise meid enda tuppa kamandas. Tänavu oli lõpukontsert reedel, kus tuli esitusele Griegi Prelüüd, Sarabande ja Gavott, seejärel muusikat Pähklipurejast, eestlaste loomingust "Hea tuju" ja "Lõbus polka" ja finaaliks Kariibi mere piraatide popurrii. Wao, ma oleks peaaegu nutma hakanud (ma polnud ainuke). Esimese hääle teise puldina on ka uhke mängida. Natukene veel ja olengi seal esimeses :) Ei, kontsermeister L oli omal kohal, järgmisel aastal kohtume ka Elleris. Tahaks juba tagasi.. Kui laagri ajal tiirles mul dilemma, kas üldse lähen siis pärast lõpuemotsioone pole siin üldse kahtlustki!!!
No comments:
Post a Comment