Nädalake on veel laagrini jäänud ja mina üritan ka ellu uut ja põnevat tuua. Esmaspäeval käisin Tartus, shopingutuuril. Sain paar ilusat asja ja veel paar planeerimata asja. Alati võib ju paremini minna. Eile tuli selline tuju peale, et pakkisime M-iga söögid-magamiskotid kaasa ja läksime Sordi poole telkima. Muidugi juhtus nii, et kui tahtsime veel kahe ajal öösel ujuma lipsata, hakkas taevas mingi imelik valgus vilkuma ja meie tundsime hirmu tulnukate ees, kui tuli välja, et tegu on isepärase vaikse välguga, mis lihtsalt matkajaid hirmutab. Seejärel lõi mu sõbranna välgufoobia ka välja ning hakkasime paanitsedes asju pakkima. You don't say, lahti võtsime palju aeglasemalt. Ja muidugi just enne sõitu avastasin, et rattal on kett maas. Whoopdidoo! Panin esimest korda elus kuidagi selle peale, käed olid rõvedalt õlised ja siis hakkasime vaikselt kodu poole väntama. Kiiresti ei tohi ju.. Õnneks ainult kuskil paar kilomeetrit. Kodus oli kõik surmvaikne. Lugesin Ekspressi ja sõin küpsist, siis tuli lõpuks ka uni. Hirmsaks tegigi kogu selle asja see fakt, et välgatused ise olid kuskil pilve taga, ereoranžid ja hääletud. Aga noh, elame veel.
No comments:
Post a Comment