Terve tänase päeva panin nii tühja, et see sissekanne tuleb ilmselt kõige mõttekam osa sellest 24-st tunnist. Kuigi, kraamisin ja pesin kaks masinatäit pesu, ja harjutasin üle tunni aja pilli, ikkagi tundub niiiii mõttetu kõik. Olen väsinud ja tüdinud ja mul on igav ja tahaks midagi head täiega. Ja kui ma ütlesin, et see sissekanne tuleb kogu päevasündmustest kõige mõttekam, siis mõelge, kui igav oli mu päev. Jah, päev oli mul igav. Igav oli päeval. Oli kuidagi igav. Täna.
Kas mainisin, et mul on nüüd hiiglapalju nn "telekamänge", mida mängin küll arvutis, aga selle puldiga. Sellise ilusa puldiga. Sain sinise. Kuigi punane oleks mu toaga kokku läinud ja must oleks kõige parem selle pärast, et seda ei peaks üldse sobitama, but the blue one is fine. Tõmbasin Scrubside osa "My musical" ja vaatasin ära ja naersin ja mõtlesin, tahaks ka sellist sõpra, kellega pole mõttetuid pisitülisid ja on ÜHISED HUVID (nende alla liigitan ka ühise muusikamaitse ja huumorimeele, sest kui need on erinevad, siis minusuguse paadunud Family Guy slash Black Booksi slash Regina Spektori fänniga küll "hängida" ei saa).
Uue kaktuse sain ka, nüüd on mul neid kullllakesi kolm tükki, üks teravam kui teine.
Millegipärast ei tõmba mind üldsegi see laulu- ja tantsupidu, kuigi suur hulk lauluoskajaid koos laulmas oleks mulle vägagi meelepärane, siis ikka ei kipu sinna. Enda teada pole kunagi käinud (mõtlen, et äkki lapsena mind viidi, ei tea), ega ülekannet ka ei vaata. Paraadil, mis siin Jõgeval toimus, sai käidud küll, aga ega muidu ei oleks vaadanud isegi telekast. Böh, rahvast nii palju.. Vähemalt sain teada, et tahan kunagi piloodiks õppida kindlasti.
No comments:
Post a Comment