Täna mõtlesin minna vanaema juurde, ta kutsus mind juba kuskil üle-eelmisel nädalal, aga siis ma pidin kurvastusega talle ütlema, et ma ei saa, ja ma tõesti ei saanud. Niisiis on meie kohustusliku kirjanduse nimekirjas palju-palju raamatuid, nagu näiteks - ,,Kõrboja peremees", ,,Toomas Nipernaadi", ,,Hüvasti, kollane kass", ,,Säärane mulk", ,,Kalevipoeg", ,,Libahunt" ja paar tükki veel. Kui õpetaja eelmisel aastal meile selle nimekirja ulatas, olid mul pea pooled loetud, aga tänavu ma tunnen küll tuttavaid pealkirju, aga pean häbiga tõdema, et ühtegi neist pole ma lugenud. Kui teistel klassidel (sellisel juhul ka meie kõrvalkoolis) on raamatutööd või sellised üks kord veerandis, siis meie "lahke" õpetaja nõudmisel toimuvad need iga kuu. Meil on vaja esitada talle portfoolio, tavaliselt jagab välja mingid küsimused, aga mitte sellised et mis oli peategelase parima sõbra nimi või midagi raamatu kohta, vaid stiilis - mida sa raamatust õppisid, iseloomusta lühidalt (aga mitte kolme sõnaga) peategelast jm.
Grrh. Ma ei saa aru, miks see suve moodi asjandus nii vihmane peab olema.
No comments:
Post a Comment