100.

(aka 24.aprill)

Varsti saab see hingele rahu andev nädalavahetus ka läbi ja siis tuleb lihtsalt paratamatult härjal sarvist haarata - hoidke mulle esmaspäevaseks eksamiks/lõpuarvestuseks pöialt siis. Kõik lood ilusti pähe tuubitud, veel mõni lihv ja laupäev-pühapäev kulub ainult muusikaloo õppimisele, ei ole siin kuskile pääsu. Täna sain oma päevitamised ära teha (esimene sellel aastal, jei) ja järgmisel nädalal õnneks pole palju kontrolltöid, ülejärgmisel nädalal see-eest iga päev. I can do it, I'm gonna do it.

Et see tekst siin pikemaks saaks, siis kirjeldan teile oma tüüpilist koolipäeva  - 06.00 üles, hommikusöök, riidesse, tööle. Seal küll vaid põgus viiv, poole kaheksa paiku olen koolis. Valmistun tundideks, kordan üle tähtsamad asjad päevaks, esimene tund. Not so bad. Teine tund, kolmas, pilk ei pöördu enam kellalt. Kui neljanda tunni lõpuhelin on kõlanud, teeb kõht thank god ja tormame sööklasse. Täna oli näiteks hernesupp, banaan ja jogurt. Aa, juustu oli ka (meil on selline imelik kord, et mingid juusturibakesed). Viies, elan kuidagi üle, selle mõttega, et varsti hakkab viimane tund, hakkabki ja kui see peaks kunagi läbi saama, siis tõesti, südamelt langeb lihtsalt kivi, nii kerge hakkab kohe. 

Appi, mul on eksam. Appi, mul ON eksam. Appi, MUL on eksam. Appi, mul on EKSAM. APPI, mul on eksam. APPI,MUL ON EKSAM.