Täna hakkasin hoolikalt muusikaloo eksamiks õppima, kuulan kõik lood (kui palju jõuan) läbi ja proovin autoreid meelde jätta. Pilli olen ka iga päev kätte võtnud ja päris põhjalikult poognat tõmmanud. Mingi ime läbi on mu kaktusel õnnestunud mitu kuud MINU toas elus püsida, isegi, kui mu kass üritas teda süüa. Jah, üritas, sest ta on meil selline õnnetu. Eile koju tulles nägin maailma ilusamat kassipoega, teate, ausõna oleksin ka endale võtnud, kui vaid saaks. Ma isegi pole kindel, kas ta äkki kellegi oma polnud, sest nii ilus kiisu ei saa tänaval elada (kahtlema pani ainult tema takune saba, mis oli meeletult karvane ja kohev, nagu ülejäänud tema). Keemia kt sain viiiie, üks punn jäi maksist puudu, damn, muidugi ma tean ju, et happe pH on väiksem kui seitse, need rõvedad märgid lihtsalt ajasid mu segadusse.
Muidu nagu tavaliselt, midagi erilist pole juhtunud. Võibolla võib seda "huvitavaks" lugeda, et täna oli meil kokku 90 min politseiloengut, paaritunnise vahega. Vahepeal saime füüsikas ja matas targemaks, meil ju nendes ainetes koondeksam tänavu. Teate, kuu aja pärast juba pms. Mingi tüüp (võibolla on see tüdruk) paneb ässa mul siin maja kõrval, mängib jalkat. Üksi. Aa ja kui ma koduteel olin, siis sõitis minust nagu ikka üks auto mööda, ja ma ei tea kas mulle tõesti tundus, igatahes oli seesistujal fotokas käes ja ta suunas selle objektiivi minule. Automaatselt vastavalt refleksidele pöörasin näo ruttu kõrvale, tegin nagu oleksin taha vaadanud. Ei ma ei imesta, ma olen ju nii äge. Oma siniste ketside ja musta mantli-jope moodustisega. Jee.
