20. aprill

I don't need another map of your head.
Midagi ei saa tehtud, isegi siia sissekannet ei suuda kirjutada. Midagi lihtsalt ei toimu, elu veereb nii igavalt. Jah, jah, inimese elu on siis igav kui ta ise seda huvitavaks ei tee. Aga ma teen ju?!?!! Ma lihtsalt ei ela seda teiste peal välja koguaeg. Minu arust ongi huvitav igal õhtul raamatuga voodisse kerra tõmmata ja pärast Stephen Kingi imelist loomingut lugedes natuke karta. Ja tulevikus hoida eemale igasugustest vanakraamimüükidest. Huh, ei imesta, miks mees ise ka oma jutte kardab. They are scary !!11
Aga ok, lugege siis ise.
48.The Boy in the Striped Pyjamas

14. aprill

More and more I'm forgetting about you

Tunnid kulgevad edasi nagu läbi udu, tunnen ennast elavana ainult sellistel hetkedel, kui koju jõuan ja emaga räägin või pärast arvestust klassi tagasi lähen. Mingisugune kriis on käes. See ei saa olla kevadväsimus, sest ma pole väsinud, vaid tülpinud. Mitte miski ei ole enam endine. Mulle pole kunagi muutused meeldinud, eriti nüüd, kui need ei puuduta ainult klassinumbrit või koduaadressi. Alles hakkan elu elama.
Mul pole rohkem nimekirja ka edasi tehtud. Maailmas said filmid otsa.

9. aprill

Mul on selline kevadväsimus, et ei ole varem midagi taolist kogenud. Kõigest tekib kohe masendus ja kõigi vastu viha. Ma ei saa aru, miks ennast analüüsima pean alatasa. Mis mul viga on. Ah?
Perse ja pabulad.
47. The Nightmare Before Christmas

4. aprill

Kirjutan parasjagu kirjandit teemal "Milleks mulle kool" ja hakkan isegi nentima, et sellele polegi nii kerge vastata. Mu jutt voolab ühest teemast teiseni, mõtet omamata. Juba pikemat aega on kõigil see pagana koolikont hambus, sellest ei saa üle ega ümber. Söögi alla ja söögi peale. Iga nurga peal. Igatahes, mu meeleolud on nii kõikuvad, et ühel hetkel tundub langetatud valik täiesti valatult mulle sobiv, aga teisel momendil löön nii kõvasti kahtlema, et pean kahe käega pead toetama. Midagi siin aju tagaosas hakkab susisema ja järgmisel hetkel pisarad voolavad. Mida ma olen teinud, ma ei saa eluski hakkama. Tahan ju viiulit mängida, muusikaga tegeleda, aga harjutan liiga vähe. Ei, võtan kätte ja hakkan korralikult mängima. Tead, tegelikult pole vaja põdeda, see on just minu jaoks.
!?!?!?!??!?!??!!?
Kuradi elu on nii . Hakka või naerma.
46. The Others

2. aprill

Jee, keegi ei teinudki minu kulul eile ühtegi nalja. Ma muidu vihkan, kui tehakse.
Nüüd ladistab nii lootusetult vihma, et ega see mu õudusunenägusid meelest vii. Kõik sai alguses sellest, et ühel loomaaial läks midagi katki ja nad panid oma loomad asenduspuuridesse. Yep, umbes võre oli ees lõvidel ja hirmus palju karusid (kes on mu suurimad hirmud) oli seal. Mina kõndisin rahumeeli neist mööda eksju, ja mingisugusesse majja. Olin seal rahulikult, rääkisin telefoniga ja üks kuradi mullikas üritas mu ust maha murda. Jooksun ruttu vetsu, aga seda ust pidi käsitsi kinni hoidma. Ta sai sinna ka sisse ja mulle ei meeldinud see unenägu enam, mõtlesin ennast ruttu koju. Ja kodus vahtisin arvutist Family Guyd. Missugune iroonia :=)
Koon salli ja eks ikka pole ei Tartus ega Jõgeval seda värvi lõnga, mida mul oleks töö lõpetamiseks ÜKS pagana tokk vaja.
Aga teie ärge muretsege, varsti sulab lumi ära ja siis.. noh, tegelikult on siis veel inetum kõik see maailm, aga vähemalt siis on natukenegi rohkem võimalust, et me kunagi veel rohelist muru näeme.
45. Donnie Darko