Kirjutan parasjagu kirjandit teemal "Milleks mulle kool" ja hakkan isegi nentima, et sellele polegi nii kerge vastata. Mu jutt voolab ühest teemast teiseni, mõtet omamata. Juba pikemat aega on kõigil see pagana koolikont hambus, sellest ei saa üle ega ümber. Söögi alla ja söögi peale. Iga nurga peal. Igatahes, mu meeleolud on nii kõikuvad, et ühel hetkel tundub langetatud valik täiesti valatult mulle sobiv, aga teisel momendil löön nii kõvasti kahtlema, et pean kahe käega pead toetama. Midagi siin aju tagaosas hakkab susisema ja järgmisel hetkel pisarad voolavad. Mida ma olen teinud, ma ei saa eluski hakkama. Tahan ju viiulit mängida, muusikaga tegeleda, aga harjutan liiga vähe. Ei, võtan kätte ja hakkan korralikult mängima. Tead, tegelikult pole vaja põdeda, see on just minu jaoks.
!?!?!?!??!?!??!!?
Kuradi elu on nii . Hakka või naerma.
46. The Others
No comments:
Post a Comment