Ei teinudki kohustuslikku sõbrapäevasissekannet, selle asemel vedelesin niisama ringi.
Selle aasta olümpiaadidesaak on päris hea - füüsikas 2. koht, eesti keeles 3. koht ja bioloogias saatuslik 2. koht, nagu eelmiselgi aastal! Ajalugu on veel ootamas, aga olen saavutatu üle ka õnnelik.
Mul kõiguvad tujud nii üles ja alla, nagu tüüpilisele teismelisele kohane. Hakkab nagu kohale jõudma see ustepaugutamise iga (kuigi mõnikord on see varemgi välja löönud). Hetkeks on mul nii kehv olla, et ei suuda pliiatsitki käes hoida, sekund hiljem tundub kõik nii naljakas ja elu nii hea.
Õujee, beibi.
Ei tohiks tegelikult nii palju rämpsu süüa, aga mida rohkem ennast keelan, seda hullemini õgin!?!?!?!
Ei, jah, elage hästi.
36. Requiem for a Dream
No comments:
Post a Comment