Praegu kui poleks püha, oleksin õnnelik, et koolipäev on läbi, aga saan olla õnnelik hoopis selle üle, et ei pidanud ennast sinna üldse vedamagi.
Natuke aega tagasi jõudsin sõbranna juurest koju, kus me malet harjutasime ja kui ma talle ära tegin, siis mul on võimalus sellel pühapäevasel võistlusel isegi paar liigutust enne kaotust teha. Ouh, ma kardan!
Olen vähemalt terve, seda ei saa ainult mu ema kohta öelda (ma praegu kirjutasin rindlause :) ). Vaatan siin mingit mõttetut filmi - ,,Maid In Manhattan" - ja meenutan eile vaadatud ,,Shrooms"-i. Ma ei tea, isegi taluvat film oli, mõte muidugi hea ja uus, aga see kapuutsiga töll ei olnud eriti usutav. Ja tüüpiliselt oli kuskil metsas mingi mahajäetud "halbade laste koolimaja", kus oli toimunud raske tapmine, aga paar inimest oli ellu jäänud. Need seal seenetrippijaid hirmutasidki (sõna otseses mõttes trippijaid, sest nad võtsid ennast pilve).
Aga minu kõigi aegade lemmikfilmid on (mitte paremusjärjestuses, pole sellele veel mõelnudki) :
Titanic
L.O.T.R (välja arvatud kolmas osa)
Shutter (õudukatest päris tasemel minu meetril)
The Others (parem kui Shutter, muidugi)
Stewie Griffin
Chicago (viimastel päevadel olen mitu korda üle vaadanud, lihtsalt head meloodiad)
Walk the Line (laulude pärast.. ja Joaquin Phoenix ofc)
Kill Bill (1-2)
Silence of the lambs
Hannibal
Red Dragon (mulle meeldib näitlejana väga Anthony Hopkins)
The Butterfly Effect
The Hitchhiker's Guide to the Galaxy
... ja neid on veel miljoneid, see on kõigest kümne minutiga tehtud nimekiri.
No comments:
Post a Comment